Graatõuna tunnevad inimesed rohkem kui tuhat aastat. Piiblis räägitakse temast kui Universumi ühtsuse sümbolist. Paljude maailma rahvaste seas peeti (mõnikord peetakse ka tänapäeval) granaatõuna jõukuse, armastuse ja viljakuse sümboliks. Vanad roomlased kutsusid granaatõuna kartaago ( või puunia) õunaks: roomlasteni jõudis granaatõun just Kartaagost (muuseas, graatõuna ladinakeelne nimi Punica granatum, tähendab tõlkes – "puunia teravili"). Vanal Idamaal peeti granaatõuna kuninglikuks viljaks ja sellel olev väike pärajakujuline moodustis on paljude uurijate arvates olnud eeskujuks kuningakrooni vormi loomisel.

Granaatõuna viljad (botaanilise liigituse järgi marjad) sisaldavad väga palju (kuni tuhat ja rohkem) korrapäraselt paigutatud terasid-seemneid, mis on kaetud mahlaka, magusa, magus-hapu või isegi hapuka viljalihakestaga.

Granaatõuna vilju süüakse toorelt (küpseid vilju pakutakse desserdiks ja kasutatakse magustoitude valmistamisel, näiteks želee, puuviljasalatid, siirupid jne). Granaatõunamahlast tehakse siirupeid, mitmesuguseid jooke, veine ja maitselisandeid. Hapudest granaatõunasortidest saadakse aurutamisel mahla, millest Kaukaasias tehakse kastet "Naršharab": seda pakutakse praetud idamaiste liha-, kala- ja linnuliharoogade kõrvale.

Granaatõunamahla lisatakse paljudele valmissoustidele ja maitselisanditele. Tänu ilusale rubiinpunasele värvile sobib granaatõunamahl suurepäraselt kondiitritoodete ja jäätise kaunistamiseks.

Granaatõunamahl ei ole ainult maitsev, vaid ka väga kasulik.Temas leidub väga soodsas vahekorrras suhkruid (need on peamiselt fruktoos ja glükoos) ja orgaanilisi happeid (hapetest domineerib sidrunhape); peale selle sisaldab granaatõunamahl vitamiine, makro- ja mikroelemente, pektiin-, park- ja värvaineid ning fütontsiide.

Granaatõunamahl kustutab suurepäraselt janu, mõjub soodsalt seedimisele (aitab paremini toitu omastatada), leevendab maovalusid. Tal on samuti vereloomet soodustav, diureetiline, sapieritust soodustav, põletikuvastane ja antiseptiline toime. Granaatõunamahla kasutatakse astma, hüpertoonia, malaaria, rea verehaiguste, südame, soonte, neerude ja sapipõiehaiguste ravimisel. Mahl on samuti kasulik külmetushaiguste ja teiste kõrge temperatuuriga kulgevate haiguste ravimisel (alandab palavikku). Paljude uurimistulemuste põhjal on granaatõunamahl väga tõhus ateroskleroosi profülaktikavahend (ja isegi ravivahend).

Mõnede spetsialistide arvates tuleks granaatõunamahla seespidisel tarvitamisel veega lahjendada: siis ei kannata magu ega hambaemail (märkus: inimestele, kellel on maohaavandtõbi, on granaatõunamahl vastunäidustatud)

Välispidiselt soovitatakse granaatõunamahla kasutada kosmeetilistel eesmärkidel – näonaha pleegitamisel, pigmendilaikude, tedretähtede ja vinnide eemaldamisel. Rasusele nahale on väga head granaatõunamahlast maskid.

Tuleb mainida, et ravitoimet ei oma mitte ainult granaatõunamahl, vaid ka seemned, kiled, viljakestad, samuti õied, koor ja juured. Nii on kuivatatud viljakestadest valmistatud tee üks efektiivsemaid seedehäirete korral aitavaid vahendeid. Põletikuvastase toimega on granaatõunaõite tõmmis. Tee, kuhu on lisatud kuivatatud granaatõuna membraane, tugevdab närvisüsteemi, vähendab erutuvust ja vabastab ärevustundest.

Granaatõunaseemned koos luukividega on kasulikud nii meestele kui naistele, kes elavad üle üleminekuperioodi, sest aitavad taastada organismis hormonaalset tasakaalu. Tänapäeval jätkavad meedikud granaatõuna raviomaduste tundmaõppimist.

Veel samal teemal