Sügise lõppu peetakse traditsiooniliselt aasta kõige depressiivsemaks perioodiks. Imerohtu depressioonihoogude ja halva tuju vastu pole olemas: ravimid annavad vaid ajutist leevendust ning ka psühholoogi poole pöördumisel on olulisi puudusi.

Õnneks on olemas suur grupp toiduaineid, mida võib liigitada stressivastasteks. Puuviljadest ja marjadest tuleb elu rasketel perioodidel eelistada pirne, maasikaid, mustsõstart, kiivit ja tsitruselisi, mis sisaldavad palju vitamiine ja seleeni. Seleen on suurepärane antioksüdant, depressioonid on aga sageli põhjustatud organismi "üleoksüdeerumisest". Parimateks seleeni sisaldavateks looduslikeks allikateks on samuti seened, pähklid (eriti kreeka- ja kašupähklid), spargel, kabatšokid ja seller. Stressivastase toimega on ka tomatid, avokaadod ja magus pipar (eriti punane või oranž).

Mereannid, eriti austrid ja rannakarbid, aitavad regulaarsel tarvitamisel elust rõõmu tunda ja on seejuures ka suurepärased seksuaalstimulandid. Halva tuju korral on samuti väga kasulik süüa suure joodisisaldusega toiduaineid nagu näiteks feihoa, hurmaa ja värviline kapsas, mis suurendavad ka psühholoogilist immuniteeti.

Sügismasenduse perioodil soovitatakse samuti süüa kala, mis on rikas omega-3 rasvhapete poolest. Need happed aitvad võidelda depressiooniga ja toetavad emotsionaalset stabiilsust. Kasutage oma toidulaua katmisel võimalikult sageli tuunikala, skumbriat, forelli, sardiine ja lõhet.

Makaronid ja aedoad sisaldavad suurtes kogustes süsivesikuid, millel on rahustav ja lõõgastav toime. Värske maitseroheline muudab makaroniroa mao jaoks kergemini seeditavaks. Selline toit suurendab veres "rõõmuhormooni" serotoniini taset, mis mõjub organismile rahustavalt ja tujutõstvalt. Florida Teaduskeskuse president, meditsiiniteaduste doktor, füsioloog Jack Groppel soovitab peale pikka ja ebaõnnestunud tööpäeva süüa õhtusöögiks riisist või makaronidest valmistatud rooga.

On üldtuntud fakt, et "rõõmuhormooni" sünteesimist soodustavad banaanid ja šokolaad. Seejuures tugevdab šokolaad närvisüsteemi, parandab immuniteeti ja tõstab tuju.

Närvipinge ja stressi perioodil langeb veres järsult veresuhkru tase, sellepärast võivad teadlaste arvates koorejäätis ja jogurt osutuda suurepärasteks antidepressantideks.

Spetsialistid ei soovita kuritarvitada piiritusjooke, eriti kangeid, kuna nad mõjuvad ravimitele sarnaselt ja omavad vaid ajutist effekti, samuti tuleks vältida gaseeritud jookidega liialdamist.

Stressi ajal ei soovitata juua kanget kohvi või teed, kuna nad võimendavad ja teravdavad emotsioone, sealhulgas ka negatiivseid ning tõrjuvad ajuretseptoritest välja adenosiini, mida närvisüsteem organismi rahustamiseks sünteesib.

Nendele jookidele on heaks alternatiiviks mate, kus on palju antioksüdantidest vitamiine (A, C, E), samuti B grupi vitamiinie – mis on tuntud abilised närvitalitluse häirete korral. Peale selle soodustab mate serotoniini ja melatoniini sünteesi ning sellepärast parandab selle joogi tarvitamine tuju ja tugevdab immuniteeti.

Stressi ajal on parem juua palju mahla, puhast gaseerimata vett, hapendatud piimatooteid ja piima.

Samal ajal võib igasugune dieet ainult süvendada stressi ja viia depressioonini. Psühhiaater Michael Norden Washingtoni Ülikoolist arvab, et ükskõik millise toiduaine toiduratsioonist puudumine võib esile kutsuda häireid ajutegevuses ja kutsuda esile depressiooni.

Veel samal teemal