Kuidas võita aastaajast põhjustatud unisust ja tunda end reipalt isegi kõige pahurama ilma ajal?

Äratuskellast on saanud teie kõige õelam vaenlane, hommikuti on võimatu ennast üles ajada. Tööle jõuate kumiseva peaga ja meeleheitlikult haigutades. Talvel esinevat unisust põhjustab terve rida põhjuseid – alates hapnikunäljast lõpetades avitaminoosi ja talvemasendusega.

Rohkem hapnikku!

Külm talveõhk on hõredam ning selles sisaldub vähem hapnikku kui meie organism vajab. Veri muutub paksemaks, vereringe – aeglasemaks, suureneb koormus südamele ja veresoonkonnale. Sellest ka väsimus ja peavalud, mida põhjustavad veresoonte spasmid.

Mida teha?

Rikastage oma organismi hapnikuga! Appi tulevad hapnikukokteilid ja hapnikumolekulidega kosmeetika (mõlemaid leiate apteekidest). Hommikuti sundige end 10-15 minutit võimlema, kusjuures aeroobsed harjutused peaksid olema ülekaalus. On väga vahva kui omandate mõned jooga, qigong või wushu harjutused, mis on suunatud hingamiskeskuse stimuleerimisele ja kopsude ventileerimisele.

Pöörake tähelepanu B-grupi vitamiinidele – nad kannavad verest hapnikku siseorganite kudedesse. Eriti kasulikud on vitamiin B1 (tiamiin) – seda leidub tomatites, porgandis, kapsas ja veisemaksas, B6 (püridoksiin) - seda leidub nisuidudes, kaeras ja hernes, B8 (inosiit) – seda leidub apelsinides, rohelises hernes, õuntes ja punapeedis.

Pange suusad alla. Just suusatamine on üks parematest aeroobsetest spordialadest, mis aitab suurendada kopsumahtu, stimuleerib vereringet ja annab südamele mõõduka koormuse.

Ärge magage kuumas toas!

Kuigi me magame talvel kauem, kuid... ikkagi ei puhka välja. Seda probleemi nimetavad spetsialistid ebakvaliteetseks uneks. Eeldusi selle tekkimiseks on mitmeid. Varakult läheb pimedaks ja bioloogiline kell on häälestunud varasemale uinumisele, kuid meie läheme ikka magama harjumuspärase graafiku alusel. Tulised keskkütteradiaatorid ja küttekehad kuivatavad õhku, mis loob magamiseks äärmiselt ebasoodsad tingimused. Peale selle õhutame me talvel harva tubasid ja õhk läppub. Kõik eeltoodud faktorid loovad sellise ebasoodsa olukorra, et me võime voodis vedeleda ka 12 tundi, kuid tõuseme üles ikkagi väsinutena.

Mida teha?

Tõsiselt tuleks suhtuda korteris oleva õhu niisutamisse. Selle ülesandega saavad suurepäraselt hakkama vastavad seadmed – õhuniisutajad ja - ionisaatorid. Või siis asetage 20 minutit enne magamaminekut kuumale radiaatorile märg voodilina. Kõige sobivam magamistoatemperatuur on – pluss 18 kraadi. Nii et ärge jätke ööseks küttekehi töösse.

Naha niisutamiseks enne magamaminekut tuleks minna sooja – mitte kuuma! - vanni, kuhu on lisatud virsiku-, lavendli-, sandlipuu- või ilangiõli. Hingamist aitavad kergendada okaspuuekstraktidega vannid – eukalüpt, mänd, nulg. Heitke magama ainult puuvillasest või linasest riidest valmistatud avarates ööriietes, vältige öist higistamist.

Väljuge anabioosist

Meie organism satub talvel koos ülejäänud loodusega kergesse anabioosi – ainevahetus aeglustub, algab töö energiasäästurežiimil. Ja unisus on selles mõttes – loomulik kaitsereaktsioon. Kuid elu sunnib meid ju aastaajast hoolimata pööraselt edasi tormama!

Mida teha?

Talvel ei jätku meile ultraviolettkiirgust. Ja koos sellega ka D vitamiini. Puudujäägi korvamiseks ammutame teda looduslikest allikatest – vähemalt kolmel korral nädalas valmistame mõne rasvarikastest kalaliikidest valmistatud toidu (heeringas, skumbria, tuunikala, lõhe), sööme tursamaksa, lubame endale hommikusöögi ajal tükikese koorevõid (kuuldused temas sisalduvast halvast kolesteroolist on liialdatud).

Võimaluse korral külastage kord nädalas solaariumi. Kuid talverežiimil – mitte rohkem kui 5-10 minutit seanss. Kehtestage endale reegel süüa igal hommikul pool greipi, apelsin või paar mandariini. Tehke oma näole ja kehale sidrunimahla sisaldavaid värskendavaid maske.

Ainevahetust tugevdavad ka vürtsid, eriti basiilik, majoraan, köömned, kaneel ja roheline pipar. Vastu ööd on soovitav manustada rahustavaid taimseid preparaate – palderjan, südamerohi, pojeng, meliss ning hommikul stimulaatoreid – hiina sidrunväändik, ženšenn.

Jälgige vererõhku - hommikul võib see olla alanenud. Sellepärast on parem hommikukohv asendada teega. Tees sisalduvad taniinid teevad reipaks pikemaks ajaks kui kofeiin.

Mis võib veel unisust tekitada?

Mõnikord võib kõrgenenud unisus olla üheks sümptomiks organismis peituvatest mitmesugustest probleemidest. Näiteks kaasneb ta sageli selliste haigustega nagu: depressioon, krooniline maksahaigus, hingamissüsteemi probleemid, südamepuudulikkus.

Talveperioodil kannatab kõrgenenud unisuse all 90% inimestest. Kusjuures mehed taluvad seda seisundit halvemini, naistel on organismi kohanemisvõime parem.

Veel samal teemal