SUPERFOODS SUPERTOIDUD
Coffee.ee e-pood

MatePood.ee Mate tee e-pood

Supertoidud

Soodustused
Kingitused

Uudised
Kohv
Tee (jook)

Kohvimasinad
Dieedid
Mängud
Retseptid
Iluretseptid
Köögis
Horoskoobid
Ennustamine
Valuutakursid

CoffeeTea.Info
Kontakt

Uudiste arhiiv
Uudiste tellimine

Hiina kohviturg

 

16. märts 2003 (FriedlNet.com) – Traditsiooniliselt jasmiini, oolongi, rohelise, musta ja müriaadide teiste lõhnavate teede kindlus, kohaneb Hiina üha rohkem ja rohkem kohvioa rikka lõhnaga, juhituna rikastest linlastest ja jõukast keskklassist, kes on enam vastuvõtlikud Lääne maitsele. Tarbimine inimese kohta on Kesk-kuningriigis ikkagi madal, laienemisruumi on. Kuigi teehullu riigi juhtimine robusta ja araabika kohvini ei ole kerge ülesanne, on pingutused naabruses asuva ja samamoodi teehullu Jaapani puhul näidanud, et võib olla lihtsalt aja küsimus, mil Hiina rullib lahti vastuvõtuvaiba mahedale ja rikkalikule värskelt jahvatatud kohvi lõhna puhangule ja värskelt keedetud kohvile.

Kohvioad

Kodune kohvitoodang on Hiinas kasvanud viimase poole sajandi jooksul koos rahva kohvikasvatusregioonide arenguga. Kui 80ndatel tuli suur osa kohvist importida, on kasvanud kodumaised maa-alad ja produktiivsus aidanud kahandada sissetoomist. 1997 tootis manner ainult 3,573 tonni kohvi, aastaks 2000 on toodang kasvanud 11,568 tonnini (peaaegu 193 000 60 kilost kotti) Hiina Põllumajanduse Aastaraamatu andmetel. USA Põllumajandusvalitsus hindab 2001. aasta saaki umbes 13 000 tonnile.

Reutersi uudiseklipp 2001. aastast tsiteerib Brasiilia konsultant Joao Stauti rääkimas kohvikonverentsil, et Hiina toodab umbes 300,000 (60 kilost) kotti kohvi igal aastal – tõlgitult 18 tonni. Nõudluse seisukohalt märkis ta, et riik vajab kohviproduktide toodanguks umbes 500 000 kotti aastas või 30 000 tonni, jättes ruumi impordile.

Mis puudutab maa-ala, mis on vajalik nii suure koguse kohvi tootmiseks kodumaal, hindab Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni (ICO) raport 2000. aastast, et Yunnani ja Hainani provintsides peaks olema kasutada 76 000 hektarit maad keskmiselt 30 000 koti kohvi tootmiseks aastas. Hiina Põllumajanduse Aastaraamatu andmed erinevad pisut, kuid tegelik kohvikasvatuse maa-ala neis provintsides aastal 2000 oli 23 709 hektarit – kasvanud 7400 hektarilt 1997.

Yunnani ja Hainani provintsid kasvatavad kogu kodustarbitava kohvi. Metsik Yunnan on suurim tootja, tootes rohkem kui 95% riigi kohvist, lisaks veel araabika kohv, mis kasvab mäestikes. Viimaste aastate jooksul on palju välismaist kapitali investeeritud sellesse provintsi, kasvatamaks produktiivsust ja maa-ala; Šveitsi Nestle on siiani uputanud 50 miljonit RMB (6 miljonit dollarit) põllumajanduslikku tehnilisse abisse Yunnani kohvikasvatajatele ning olnud esirinnas ka kohaliku kõrgekvaliteedilise araabika kasvatamise alustamisel. Nestle tarnib suuri kohvikoguseid Yunnanist oma vabrikusse Guangdongis. 2002 ostis Nestle üles 3000 tonni raporteerib Hiina Majandusinformatsiooni Keskus, Riikliku Plaanikomitee alluv.

Kauge teine Hainan tootis aastal 2000 ainult 419 tonni kohvi, mis moodustab 4% maa väljalaskest. Saared toodavad robustat, mis tüüpiline troopilise kliimaga saartele. Robusta maitse on tavaliselt vähem pehme kui araabikal.

Kohvitooted

Hoolimata impordist ja koduse toodangu laienemisest on mandri kohvi tarbimine inimese kohta eriti madal võrreldes teiste riikidega. USDA raport tsiteerib 2000. aasta ettekannet, mis hindab aastast röstitud kohvi tarbimist kogu Hiina kohta ainult 1200 tonnile – mis tähendab 1 grammi kohvi tarbimist inimese kohta aastas. Regionaalselt hindab raport Beijingi tarbivat 300 tonni aastas, Šanghai 400 tonni ja Guangzhou 200 tonni.

Võrdluseks aastane kohvitarbimine inimese kohta aastal 2000 - 11,26 kg Soomes, 6,72 kg Saksamaal, 4,07 kg USAs, 2,38 kilo teedarmastavas Suurbritannias ja 1,31 kilo Iirimaal. Isegi Fidžil oli kõrgem tase 150 grammi inimese kohta aastas.

Üllatavalt oli Aasia naabril Jaapanil – kunagi ainult teed tarbival maal – määraks 3,17 kg inimese kohta aastas sajandivahetusel, ilmselt tänu kümnendipikkusele kohvikompaniide ja liitude kihutustööle, muuta jook saarel populaarseks. Tunnetamaks kui kaugele on riik arenenud, siis 1965 oli kohvitarbimine inimese kohta ainult 300 grammi aastas.

Sama suundumust võib kontsentreeritud pingutustega luua ka Hiinas. Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni sõnadega: „Jaapani kogemus näitab, et isegi traditsiooniliselt teed tarbiv riik võib ümber lülituda kohvile, kui riigi arengutase jõuab Lääne tasemeni. Siiski aitaks kohvitarbimise kasvule Hiinas kaasa samasugune tugev reklaamikampaania, mida tegid nii eraettevõtted kui eksportivad riigid Jaapanis.“

1999 aasta Nestle avalduse kohaselt – kui tarbimise tase inimese kohta tõuseks tasemeni, mida on nähtud Hong Kongis, oleks müüginumbrid Kesk-Kuningriigis 3000% suuremad. Protsess võtaks siiski aega, ütleb Staut, kuna Jaapani traditsioonilisel teekultuuril kulus 15-20 aastat kohvi joomise harjumuse ülevõtmiseks. Staut märkis, et kui 40 miljonit inimest Hiinas, kes teenivad üle 3000 dollari aastas tarbiksid 1 kg kohvi aastas, teeks see 650 000 kotti kohvi ja kui 180 miljonit, kes teenivad 1500-3000 dollarit samuti tarbiksid sama hulga, tähendaks see 2,7 miljonit kotti lisaks.

Tunnetades Hiina turu potentsiaali võttis ülbitsev Šveitsi Nestle juhirolli kohvi reklaamimisel mandri 1,3 biljonile asukale, muutudes tärkava turu kuningaks. 2003. aasta Hiina Turgude Aastaraamatu kohaselt on (vt. www.friedlnet.com) Nestle esimene ja suurim riskiettevõte Hiinas – Nestle Dongguan.Co – teenis 2001. aastal 767,4 miljonit RMBd (92,7 miljonit USA dollarit) tulu, millest176 miljonit kasumit. Dongguani riskiettevõte, mida omab ainsana Nestle, on riigis kohvi valmistanud juba 10 aastat. Kokkuvõtteks on Nestle investeerinud Hiinasse 6,7 biljonit RMBd (807 miljonit dollarit) ja avanud riigis 21 istandust.

Hiina Turu Aastaraamat 2003 kannab ette Kraft Hiina riskiettevõtte – Guangdongist pärit Kraft Guangtong Food Co õnnestumisest 2001. aastal, mil kompanii taskutesse voolas 167 miljonit RMBd kasumit.

(* RMB- Hiina raha juan, renminbi, tõlkes „inimeste raha“.)

Krafti Maxwell House ja Nestle Nescafe lahustuv kohvimargid neelavad vähemalt 70% Hiina turust, kannab ette ICO, ning Nescafe on domineeriv kaubamärk. Röstitud kohv müüduna töödeldult pakendis, nagu see on tavaline enamuses poodides Lääne kohvi armastavates riikides, on Hiinas ikka veel harv, tihti esindatud ainult kõrgema klassi marketites ja poodides. Lahustuv kohv on kõige populaarsem kohvitarbimise viis jaekaubanduse tasemel.

Erikohvi poed

Minna välja tassi kohvi jooma ja vestlema on muutunud moodsaks ja trendikaks tööliste, valgekraede, üliõpilaste ja teiste laieneva keskklassi esindajate seas Hiinas, eriti 20-50 aastaste hulgas. Eelmisel aastal suuremates Hiina linnades korraldatud inspektsioon paljastas, et 24% 41-50 aastaseid ja 18% 20-30 aastaseid rüüpavad tihti kohvi, teatas Guanzhou Daily ajaleht.

Eripoodide hulgas on liider Seattlest pärit Starbucks, mis laieneb üle maa suurematesse metropolidesse ja nö vormib tainast. Ettevõttest oli juttu mõni aasta tagasi, kui see avas kohvipoe keset Beijingi 600 aastast Keelatud Linna. Viies läbi strateegiat avada palju kohvipoode ühel alal – millest paljud töötavad muide kahjumiga, kuid siiski õnnestub neil konkureerivad kohvipoed pankrotti ajada – planeerib Starbucks kasvatada oma poodide arvu Põhja-Hiinas 50ni sel aastal. Kett tuli Hiinasse 1998 ja 2002. aastaks oli laienenud 50 müügipunktini Beijingis ja Tianjinis (kokku 26 müügipunkti), Šanghaisse (21) ja Hangzousse (3).

Starbucksi metsiku rünnaku kõrval proovivad mitmed teised välismaised eripoed oma õnne. Taiwani päritolu Barista Coffee on liitunud Taiwani päritolu Want Want Groupiga, et Šanghai kaudu üritada vallutada mandri turgu. Jaapani Manabe katsetab samuti Šanghais regulaarsete frantšiiside ja müügipunktidega.

Tähtis faktor, mis mõjutab kodust erikohvi tarbimist on hind. 12 RMBd, mis peab välja andma Starbucksis kohvi eest on lihtsalt liiga palju tavalise hiinlase jaoks. Enamus hiinlasi kaldub valima tee, mis maksab murdosa kohvi hinnast (või mõnedes restoranides ei maksa midagi), kui poed ei paku ahvatlusi meelitamaks potentsiaalseid kohvijoojaid (nagu tasuta internet).

Kaubandus

USDA raport, mis põhineb Hiina tarbijastatistikale väidab, et Hiina importis 2001. aastal 8854 tonni kohvi (röstimata ja kofeiinitut) 5 miljoni dollari väärtuses. Suurimad tarnijad olid Vietnam (8102 tonni) ja Indoneesia (637 tonni). Samal ajal eksporditi 11 131 tonni 10 miljoni dollari väärtuses, suurimateks turgudeks Saksamaa (2390 tonni) ja Vietnam (6312 tonni). 2001 aasta suur ekspordilaine kallutas kohvikaubanduse tasakaalu Hiina kasuks, kuna eelmisel 2000. aastal toimetati välismaale ainult 2963 tonni 4,9 miljoni dollari väärtuses (vastandina imporditi 4738 tonni 4 miljoni eest). Röstimata ja kofeiinitu kohv moodustab lõviosa kohvitööstusest Kesk-Kuningriigis, kus teiste kohvide import ja eksport on tähtsusetu.

Hiina kohvi impordi sõltuvus on viimse kümnendi jooksul kõvasti kahanenud tänu koduse tööstuse ülesupitamisele. Kuigi import on mõne viimase aasta jooksul kasvanud (4713 tonnini 1997. aastal), siiski on aastane kogus palju väiksem kui 80ndate keskmine import 14 000 tonni.

Kohviimpordi tariifid alanevad. Maailma Kaubandusorganisatsioon kohustab 2002 aasta tariifi 12,8% viima alla 10,4%ni 2003. aastal ja 8%ni 2004.

 

 

Artikleid kokku: 2460



Bohemia stiilis plus ARTKA


Chia seemned


Asümmeetriline bohemia stiilis kleit ARTKA


Biolisand meestele – V1 Soodushind!


Pikkade varrukatega T-Särk - Ian Mosh Soodushind!!!


Kahevärviline seelik ja top Ji Qiu Gu Er SOODUSHIND!!!


Etno stiilis kleit nöörkinnisega ARTKA


Toorkakao nibsid SOODUSHIND!!!


Aafrika mango ekstrakt Slim&Energy 1200mg - 120 tabletti


Kambodža gartsiinia ekstrakt 120 kapslid


Rohelise kohvioa ekstrakt vaarika ketoonidega 5200mg 120 kapslit

© 2004-2016 CoffeeTea.info - Magnetrix Plus OÜ - All rights reserved